Maniitsup Katersugaasivia / Maniitsoq Museum
Illunnguit 11
3912 Maniitsoq
Kalaallit Nunaat / Grønland
Maniitsup Katersugaasiviani Gitz-Johansen-ip 125-liineranut atatillugu saqqummersitsineq
Aggustip 20-anni 2022 qallunaap eqqumiitsuliortup Kalaallit Nunaannilu angalasartorsuup Aage Gitz-Johansen-ip (1897-1977) Kalaallit Nunaanni "Qalipaasartorsuaq"-mik ilisimaneqartup 125-liinerani nalliuttorsiortitsinissamut atatillugu – Maniitsup Katersugaasivia aggustip aappaannit septembarip 29-ata tungaanut eqqumiitsuliortup eqqumiitsuliai kusanarluinnartut 30-t immikkut saqqummersissavai. Saqqummersitassat erneranit Jeppe Gitz-Johansen-imit atukkiunneqarput.
Saqqumersitsinissamut atatillugu Jeppe Gitz-Johansen nammineerluni Bornholm-imit Danmark-imit Maniitsup Katersugaasiviani ataatami inuuiani aggustip 20-anni peqataajartussaaq. Ilaatigut Jeppe ataatami namminerlumi Maniitsumi misigisimasani oqaluttuarissavai, ataatamilu eqqumiitsuliai nal. 13 - 16 akornanni saqqummersissallugit.
Jeppe Gitz-Johansen ukiut sisat matuma siornatigut kingullermi Maniitsumiippoq, sapaatillu akunnera Maniitsumiinnermi Maniitsup Katersugaasiviata eqqaani qaqqajunnami qiperuilluni eqqumiitsuliai suli takuneqarsinnaapput. Kalaallit Nunaanni Maniitsup oqaluttuarisaanermi massakkullu "Arferit illoqarfiat"-tut inissisimanera aallaavigalugu, Jeppe katersugaasiviullu pisortaa Peter Nygaard aalajangerput, eqqumiitsuliornermi arferit assiliartaassasut. Jeppe eqqaamavaa, anaanami (Fiskemester Nielsen Maniitsumi qitornaanut 1923-33 ilinniartitsisuusimasoq) oqaluttuarisarsimagaa, taamanikkut Sukkertoppen-iusimasumut angallat Sonja arfernik kalilluni tikikkaangat, suaartartoqartarsimasoq "Sonja kalippoq!" (”Sonja har noget på slæb!”).
Piaarinaatsoorneruinnaanngilaq Maniitsup Katersugaasivia 125-liisumut atatillugu saqqummersisussaammat. Maniitsoq tassaavoq Jeppep ataataata, Qalipaasorsuup aamma anaanaata Vibekep 1932-mi fiskemester Nielsen-ikkunni naapiffiat. Kingorna Vibeke Qalipaasorsuarmut toqussaa tikillugu nulianngorpoq. Ataataa nuliakualu kiisalu Jeppe affarmillu qatanngutai marluk (massakkut toqoreersut) illumi portusuumi qisunnik sanaajusumi massakkut katersugaasiviusumi ukiipput, ilaatigut tassani Qalipaasorsuup eqqumiitsuliai saqqummersinneqarlutik. Taamani illu illoqarfiup qeqqani inissisimalluni ikiortinut najugaqarfiusimavoq, ullumikkut niuertarfissuaq aalisakkerivillu tassani inissisimapput.
Qalipaasorsuaq, ulluinnarni Gitz-imik taaneqartartoq, Issittumi ilisimasassarsiortorsuamit ilisimaneqarluartumit Knud Rasmussen-imit Kalaallit Nunaannukarluni nuna innuttaasullu qanimut naapissagai kaammattorneqarpoq, tassa Kalaallit Nunaanut angalaqqullugu. Knud-ip nammineerluni inuusuttup saqqummersitaanik alakkaareernerata kingorna kaammattuineq pivoq. Taamaalilluni Gitz asannilerpoq, nunamut isorartusumut minnerunngitsumillu innuttaasuusunut, inuit-nut.
Qalipaasorsuaq Kalaallit Nunaanni Nunatta Katersugaasivianni 1984-imi saqqummersitseqqaarpoq. Kingorna ernera Kalaallit Nunaanni arlalialunnik saqqummersitsinernik ingerlatsisimalluni. Gitz-ip eqqumiitsuliai arlallit angerlarsimaffinni pisortaqarfinnilu assigiinngitsuni nivingasut takuneqarsinnaapput. Gitz qeqertaaqqami Christiansø-mi Østersøen-imiittumi toquneranit ukiut 45-rut qaangiussimalereeraluartut, Kalaallit Nunaanni innuttaasut aamma pinngortitaq pillugit eqqumiitsuliai suli uummaarippasillutillu kusanarluinnarput.
-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Umiarsuup naalagaata soraarninngornikup Klaus Skifte-p sullisini Maniitsumi Katersugaasivimmut tunissutigivai
Manna tikillugu Maniitsumiit umiarsuit naalagaatuaat Klaus Skifte (inuusoq 1952), maanna soraarninngornikuusoq, 2021-mi novembarimi Maniitsup Katersugaasivianut pigisanik pissanganartunik arlalinnik tunissuteqarpoq.
Taamaalilluni Klaus Skifte-p umiarsuarmi naalakkatut atisani natsanilu teqqialik, aamma aquttuunertut atisani atortui ilanngullugit, kiisalu angajoqqaani Sofie Skifte (1928-2007) aamma Ludvig Skifte (1924-1996) ilagalugit umiarsuup naalagaatut atisalerluni assini ilanngullugit tunniuppai.
Klaus Skifte Marstal Navigasionsskole-mi Danmarkimiittumi ilinniarnikuuvoq. Aallaqqaammut 1976-imi kystskipperitut. Tamatuma kingorna 1997-imi sætteskipper af 2 aamma 1. grad. Tulliullugu 1978-1980-imi umiarsuarmi aquttutut allagartartaarluni. Kiisalu umiarsuarmi naalakkatut allagartartaarluni 1980-1981.
Klaus Skifte suliffeqarfik ØK-mi umiarsuaatileqatigiiffinnillu allani nunarsuaq kaajallallugu angalanikuuvoq. Nunat assigiinngitsut 50 sinnerlugit tikinnikuuai, aammalu ilaatigut aquttuunertut umiarsuamik ilaasortaammik qalasersuaq kujallermut angalanikuulluni. Klaus Skifte 2018-imi soraarninngornissani tikillugu ukiut 48-t angalanikuuvoq.
-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Maniitsumi Katersugaasivimmi saqqummersitassanik saqqummiinertalik, oqalugiarnertalik aamma workshoppernertalimmik Arktis-saqqummersitsineq
Janne Breinholt Bak "Arktis" saqqummersitsineq pillugu oqalugiarnertalimmik Maniitsumi Katersugaasivimmi saqqummersitsineq saqqummersitassanillu saqqummiineq ataasinngorneq 2. august nal. 19.
Maniitsumi Nipilersornermik Ilinniarfik suleqatigalugu meeqqanut 8-13 ukiulinnut Issittoq pillugu workshop ulluni 3. aamma 4. august nal. 13-16.
Issittoq tassaavoq kajungerisoq. Pingaartumik Qalasersuup avannarliup eqqaa takorluuinermut, oqaluttuanut kulturikkullu naleqartinneqartuartuulluni. Ilisimatusartut Qalasersualiartartullu inuunertik akigeratarsinnaallugu nunarsuup immikkoortua taanna assiliortorniartarsimavaat.
Janne Breinholt Bak-kip ataani nunanik uuttortaasartuusimavoq, aammalu nunanik titartaanermut, inuit nunallu tiguaarusussuseqarnerannut ingammillu Issitup kingorna qalasersuarmut avannalermut angalasartunut soqutiginnittuaannarsimavoq. 2017-imi nammineerluni qalasersuaq avannarleq qulaallugu timmersartorpoq aammalu tupigusuutigisaminik saqqummersitsilluni:
”ARKTIS-imik angorusutara tassaavoq, Nunat immallu issittut avannarliinik Gerard Mercator-ip nunap assinganik siullermeertumik titartaaneranit, Google Earth-imi Qalasersuup assingatigut, nunap assingani nunarsuarmi paasinnittaatsip, oqaluttuat kiisalu inuiaqatigiit imminnut paasinninnerat qanoq isikkoqarnersoq, eqqumiitsuliornikkut antropolotigut isiginnittaaseqarluni takutitsinissaq. Kinaassutsitsinnik nunarsuarmullu ilaasutut qanoq immitsinnut isiginitsinnik nunap assingani annertuumik oqaluttuanik takutitsisuuvoq. Tamanna nunat immallu issittut avannarlerni immap naqqanik naalagaaffissuit piumasaqarneratigut, uannut immikkorluinnaq ersarissititsivoq.”
Sermersuup aakkiartornera ilutigalugu, Nunat immallu issittut avannarliinut soqutiginnittut nunat aaqqissuussaanerillu amerliartuinnarsimapput. Immap naqqanit pinngortitamit isumalluutit kiisalu nunap iluani pisuussutaasinnaasut tiguaanissamik misigisassarsiornermik nutaamik pilersitsipput. Ukiuni qulikkaani kingullerni nuna immallu issittut avannarliit aammalu Qalasersuup immikkoortua pillugu, pissaanilissuit akornanni ilisimatusarnikkut annertuumik ilisimasassarsiornerit kiisalu nunap assingani nutaanik ilusilersuinertigut unammillernerit ingerlasimapput.
2014-imi Qalasersuup avannarliup ataani immap naqqa Kunngeqarfik Danmark-imit piumasarineqarpoq. Tamanna ilisimasassarsiornerit arlaqartut ingerlanneqareerneratigut pivoq, ilaatigut Kalaallit Nunaata nunap toqqaviata Issittup Imartaani sumut killinneranik ilisimatusartunit misissorneqareerluni. Illuatungaatigulli Rusland aamma Canada Qalasersuup eqqaani immikkoortup ilaanik aamma pisinnaatitaaffeqarnerarput. Lomonosovryggen 1948-mi nassaarineqartoq pingaarnertut akerleriissutaavoq. Naalagaaffiit pingasuullutik Lomonosovryggen nunami toqqavianut attuumassuteqarneragaapput, taamaalillutillu nunap iluani isumalluutaasinnaasunik, tassaasut uulia, gassi aatsitassallu, pisinnaatitaaffilerneqartariaqarlutik.
Qalasersuup, issittumi oqaluttuat, naalagaaffiit inuillu ataasiakkaat tiguaarusussusaat aammalu inuiaqatigiit imminnut paasisinnaasusaannut tunngatillugu nunat issittuni naalagaaffissuit nunap assinganik titartaagaataasa akornanni pissutsit, Nunat immallu issittut avannarliit nunap assingani titarnerit malunnartitsisunik saqqummiineq misissuivoq. Tamatuma saniatigut Nunat immallu issittut avannarliinut nunap assingani ukiuni taakkunani titartarneqarsimasut, piffissami tassani atuukkallartutut takutitsisuusut. Nunat immallu issittut avannarliit allanngoriartorput.
Saqqummersitsinermut atatillugu Maniitsumi Katersugaasivik marlunngornermi 3.8 aamma pingasunngornermi 4.8 nal. 13-16 meeqqanut 8-13 ukiulinnut workshoppertitsissaaq, tassani meeqqat nipilersorsinnaallutik titartaasinnaallutillu. Taakku titartagaat pingasunngornermi 4.8 nal. 17 Janne Breinholt Bak eqqumiitsuliai ilagalugit saqqummersinneqassapput, tassani kikkullluunniit saqqummersitsinermut tikilluaqqusaapput. Katersugaasivik 2.8 ammaanermi aamma meeqqat saqqummersitassaannik saqqummiinermi kaffillissaaq, imeq kaagillu.
Saqqummersitsineq 2021-mi 2.8-miit 30.9 tungaanut takuniarneqarsinnaavoq.
Janne Breinholt Bak atuagassiaqarnerup oqaluttuarisaaneranut kulturillu oqaluttuarisaaneranut cand.mag.-iuvoq. Angutaa nunamik uuttortaasuummat, nunamik uuttortaatit aammalu nunaatit agguarnerisa nalunaarsuutit akornanni peroriartorpoq. 2017-imi nammineerluni Qalasersuaq avannarleq qulaallugu timmisartornikuuvoq. ARKTIS Galleri Tom Christoffersen-imi (DK) siullermeertumik saqqummersinneqarpoq, Qeqertarsuarmilu saqqummersinneqareernerata kingorna Maniitsoq Katersugaasivimmut ingerlateqqinneqarluni.
En positiv oplevelse/aktivitet i 2016 var et samarbejdsprojekt mellem museet og musikskolen i Maniitsoq. På invitation fra museet besøgte den tyske kunstner Stannes Schwarz i slutningen af september Maniitsoq. Her medvirkede han til opsætning af sin udstilling på museet og lavede kunstneriske workshops sammen med børn fra musikskolen. Se mere om, hvad Stannes fik ud af sit besøg i Maniitsoq på hans hjemmeside:
Læs mere…